Eesti majandus ja seda mõjutavad tegurid või sündmused

Eesti majanduse kasvukiirus on oluliselt aeglustunud, sest ka Eestit on tabanud nii nimetatud ülemaailmne majanduskriis. Räägitakse küll tulemustest, mis näitavad, et Eesti on majanduskriisist väljumas, kuid siiski on see suhteline. Äriettevõtetel, eriti väiksematel, on läinud raskemaks, see tekitas ka hulgalisi koondamisi Eestis, mistõttu on ka tööpuudus. Ka nõudlus siseturul ei kasva endise tempoga. Välisturul on varasemast keerulisem konkurente üle trumbata, kuna hinnaeelised on nõrgenenud. Pealegi on mitmel olulisel välisturul (Soome, Rootsi, Saksamaa) ostujõu kasv pidurdunud.Eestis mängivad suurt rolli majanduse arengus kolm tootmisala: põllumajandus, metsandus ja energeetika.

Aastal 2004 liitus Eesti Euroopa Liiduga, mis on toonud väga palju positiivset. Alustades koostööga teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega kuni toetusteni välja. Euroopa Liidust on võimalik taotleda erinevaid toetusi, näiteks ettevõtetel, eriti alustavatel ettevõtetel. Eesti on väike riik ning Euroopa Liiduga liitumine tõstab Eesti julgeolekut ning aitab Eesti majandusele kaasa. Näiteks on EL toetanud Eesti uute teede ehitusi ja parandusi. Tänu Euroopa Liidule on võimalik, eriti noortel, õppida lihtsamalt välismaades, reisida ja avastada maailma. Sellega ongi suurenenud töövõimalused ja õppimisvõimalused.

Euro tulek tõi Eestisse samuti negatiivset kui ka positiivset. Halvaks osutub see, et Eesti riigil pole enam enda Eesti krooni, mis oli Eesti uhkuseks ja üheks väärtuseks. Positiivne on see, et euro tulekuga on lihtsam Euroopa Liidu riikides hakkama saada, lihtsam on teha äritehinguid. Algselt tekitas euro tulek Eestis võltsraha probleemi, kus suurenes võltsraha tegemine ja selle levik, mille olukord on nüüdseks lahenenud.

Euroopa Liidu riikidega võrreldes on Eesti üsna põllumajanduskeskne maa. Meil tuleb ühe elaniku kohta 0,7 hektarit põllumaad, seega rohkem kui üheski teises Euroopa riigis. Seitse protsenti Eesti elanikkonnast tegeleb põllunduse ja karjakasvatusega, Euroopa Liidus keskmiselt viis protsenti. Viimaste aastatega on Eesti põllumajandus jälle tõusujoones liikunud, tänu EL toetustele. PRIA toetab põllumajanduse arengut suurel määral ja see on pannud “vanu“ talumehi uuesti talupidamisega ja põllumaa harimisega tegelema. Palju leidub ka uusi üritajaid, kes hakkavad pihta nullist.

Põllumajandusega tegelemise võimalikkuse määravad looduslikud tegurid. Paremad eeldused põllumajanduse jaoks Eestis on tasase või lainja pinnamoega, soodsa veerežiimi ja piisavalt viljakate muldadega piirkondades: Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Vooremaal, Harju, Viru ja Kagu-Eesti lavamaal ning Kesk-Eesti tasandikul.

Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud tegurid on kliima, mullad ja reljeef. Eesti kliima on põllumajanduse arendamiseks küllaltki soodne. Meie tingimused võimaldavad kasvatada mitmeid olulisi põllukultuure, kuid nende valik on võrdlemisi piiratud. Näiteks on Eestis võimalik kasvatada: kartulit, rukist, kaera, otra, lina ning mitmesuguseid köögi- ja puuvilju. Võimalus põllumajandusega tegeleda on suur, aga siiski on vähe näha oma enda tooteid Eestis. Aastatega on see olukord kahanenud, eelistatakse ikkagi rohkem odavamaid tooteid, mis on pärit välismaadest. Näiteks on rohkelt tooteid Lätist, Leedust, Poolast.

Põllukultuuride kasvatamiseks on Eestis kõige viljakamateks muldadeks leostunud ja leetjad mullad, mis levivad Järva-, Viru-, Viljandi-, Jõgeva- ja Tartumaal. Need ongi Eesti vanimad põllumajanduspiirkonnad, kus kohati on põldu haritud kuni 2000 aastat. Künkliku reljeefi tõttu on Kagu-Eestis (Haanja, Otepää ja Karula kõrgustikul) põlluharimine raskendatud. Seega on Eestimaa väga soodne ala põllumajandusega tegelemiseks. Kuid Eesti põllumajanduse lagunemises on süüdi mitmed faktorid. Kas või see, et noorem põlvkond ei oska ega ei ole huvitatud põllumajandusega tegelemisega.

Tuntumad mööblivabrikud Eestis on Standard Tallinnas, Viisnurk Pärnus, Wermo Võrus ja Tarmeko Tartus. Üle 60% Eestis toodetud mööblist eksporditakse. Seega mööbliekspordi poole pealt teenib Eesti palju tulu, kuid samas importitakse selle võrra jällegi rohkem. Eksportkaupadeks on mööbel, saematerjal, puitkiudplaadid, palkmajad, tikud, tselluloos ja muud. Seega on mets Eesti suurim vara, kuid ei tohiks seda kuritarvitada suurendades puude liigset raiet.

Eesti üheks suurimaks maavaraks on ka põlevkivi. Põlevkivi on Eesti strateegiline maavara ja põlevkivi baasil elektri tootmine on Eesti energeetika eripära. Üks põhjustest, miks elektri hind suureneb on see, et tuulest toodetud elektritoodangu ebaühtluse tõttu on vajalik elektrisüsteemis hoida töös reservelektrijaamasid, mis suurendabki elektri hinda.

Praegu toodetakse üle 90% elektrienergiast põlevkivist, seetõttu kütuse tarnekindlusega Eestis probleeme ei ole. Kui Eesti otsustab hakata kasutama rohkem importkütust, tuleb varustuskindluse juures arvestada kindlasti kütuse varustamisel esile tõusnud riske.

Juba pikemat aega räägitakse ka tuumaelektrijaama rajamisest, mis oleks hea varuvariant põlevkivi otsa saamise puhul. Kuid sellega võivad kaasneda ka ohud ja tagajärjed, mis takistavadki selle reaalset rajamist. Tuumaelektrijaama ehitamise vastu on järgmised argumendid: võimaliku katastroofiallika loomine; radioaktiivsete jäätmete problemaatika, puuduvad varasemad kogemused ja vajalik infrastruktuur, Eesti elektrisüsteemi jaoks liiga suured ühikvõimsused. Minu arvates on need liigagi tugevad argumendid, mis takistavad tuumaelektrijaama rajamist Eestisse. Eeltoodut arvesse võttes oleks tulevikus kõige otstarbekam ehitada Balti riikidesse ainult üks uus tuumaelektrijaam ning kõige tõenäolisemalt tuleks see ehitada Leetu Ignalinasse, kus on olemas vajalik infrastruktuur, kogemus ja personal. Eesti majandusgeograafiline asend on võrreldes teiste riikidega muutuv, kuid sellegi poolest on Eestis palju eeliseid. Nagu näiteks avatus merele, mis tähendab, et on võimalik tegeleda meretranspordiga, sest Eestil on väljapääs ookeanile. Samuti on suurem võimalus võrreldes teiste riikidega tegeleda kalandusega ja transiidiga. Eesti majandusgeograafiliseks põhiliseks puuduseks on jahe kliima, mille tõttu on taimede kasvuperiood lühike.

Kuigi Eesti pole veel majanduslikust maailmakriisist täielikult taastunud, on näha edusamme. Üheks kõige suuremaks abistajaks ja toetajaks on Euroopa Liit, kust tuleb suuresummaline rahaline toetus ning Eesti ülesanne on raha õigesti kasutada, näiteks ehitada uusi Euroopa Liidu nõuetele vastavaid teid. Samuti peaks Eesti hoidma ja hindama oma loodusvarasid ning neid säästlikult kasutama.